Sunday, March 24, 2013

Round 2

Justin Timberlake on tagasi. Ja ma ei räägi tema comeback singlist „Suit & Tie“ sest see ei ole üldse nii hea kui paljud arvavad. Biit oli liiga soulilik JT jaoks ning tema hääl ei kõlanud kuigi meeldivalt. Lisaks puudus selles loos elu, särtsakus. Justini lugudes on alati olnud mingi kaasahaaravus, aga mina seda „Suit & Tie“ puhul ei kuulnud. Lisaks oli Jay-Z kaasamine mõttetu. Tema uus lugu „Mirrors“ on aga kõik see, mis meile vana JT juures meeldis. Kena urban biit, mahe hääl, mõnus meloodia, pühendusega lugu. Kui seda viimast mõtet laiendada, siis on see lugu ilmselt kirjutatud Jessica Biel’ile mõeldes, sest reaga "I’m looking right at the other half of me" saab ta küll vaid ühele inimesele mõelda. Audio versiooni kuulates olin ma üllatunud, et kas tõesti tänapäeval tehakse 8 minutilisi poplugusid, kuid ka videoversiooniks ei lühendatud seda. Samas 5.30 peal lõppeb originaallugu ära ning algab mingi täiesti uus asi. Viimased 2,5 minutit JT seletab lahti, kuidas Jessica oli selle loo inspiratsioon ning külvab teda veel ilustustega üle. Video juurde tulles, siis mul oli algul raske aru saada, mida siin nüüd öelda tahetakse, üritasin leida mingit sügavat mõtet, kuid leidsin vaid lihtsa mõtte. Näidates üht paari juba pensionäridena ning paralleelselt ekraniseerides nende kohtumist ja rõõmsat noorusaega saab siin olla vaid üks tagamõte. JT tahab ja loodab, et ka neil Jessicaga nii läheks: ollakse õnnelikena koos aastakümneid ning et ka vanade ja väetitena jaguks neil energiat ja särtsu olla elavad ning mitte üksteisest ära tüdineda. Siin võib olla ka mingi sügavam tagamõte, sest osadest kohtadest ma ei saanud aru, kuid ju see on siis nii sügaval, et ma ei suuda teda leida. Minu poolt igatahes positiivne tunnustus loole ning loodan, et tema värske album sisaldab rohkem sellist kraami.
Kahjuks ei saa ma "tänu" VEVO-le siia videot panna, seega link on SIIN

Üle aasta on juba mõõdas sellest, kui Wiz Khalifa eelmine hitt „Young, Wild & Free“ ilmus. Kuigi see lugu oli kuulus enamasti tänu Bruno Marsi refräänile, läks suur osa aust siiski Wizile ja natuke ka Snoopile. Igatahes nüüd on välja tulnud uus singel tema uuelt albumilt ning taaskord ei saa ta üksi hakkama, vaid on kaasanud Akoni refrääni laulma. Ma ütlen kohe ära, et minu silmis on Wiz Khalifa kehv räppar ning tema suurim hitt „Black & Yellow“ oli üks 2010 aasta halvimaid lugusid. Kuulates tema uut lugu, siis on tunda, et ta üritab, ja üritab kõvasti, et korralikult räppida ning ka mõned sõnad riimi panna. Unfortunately he does not succeed. Neegrid laiamas teemadel „palju raha“ ja „olen parim“ on tõsiselt tüütavaks muutunud. Ma ei peatu sel lool pikalt, sest see ei vääri seda. Isegi Akon ei ole siin hea, sest talle pole selleks erilist võimalust antudki. Ta saab korrata paari rida 3-4 korda ning see on kõik. Wiz, not the shit, just shit.
Kahjuks ei saa ma seekord "tänu" WMG-le siia videot panna, seega link on SIIN

Nädala spordivideo

Hetkel, mil sa arvad, et oled juba kõike jalgpallis näinud, tuleb jälle mõni video YouTube, mis sind pahviks lööb. Eelmisel nädalal sai kuulsaks Küprose kurat-teab-mis-liiga mängust tehtud video, kus tehti ilmselt jalgpalliajaloo napim möödalöök. Ründaja siseneb trahvikasti paremalt(vähemalt kohta, kus peaks olema kast märgitud) ning lööb madala palli värava nurga poole, kuid see võtab enne väravat põllumaad meenutavalt väljakult imeliku põrke ning lendab posti, sealt latti, teise posti ning pärast veel ühte maapõrget esimesse posti tagasi. Eks vaadake ise.


Nädala Youtuber

Jack Douglassi näol on tegemist ameerika noormehega, kes on kuulsust kogunud mitmel rindel. Oma kanali Jacksfilms väliselt on ta osalenud ühes YouTube sarjas, mida ma ise jälginud pole. Tema enda kanali 2 kuulsaimat osa on „Your Grammar Sucks“ seeria, kus ta võtab internetist leitud vigased kommentaarid ning loeb need ette. Neid videosid on juba 49. Teine kuulus seeria on „Dubstep Solves Everything“, mida tal on 3 videot. Selle sisuks on, et Jack läheb vestlusesse kellegagi ning selle jooksul jõutakse punkti, kus ta peab näitama või seletama dubstepi. Oma peas tuleb see tal väga hästi välja, kuid reaalsuses... eks vaadake ise.

Teine osa toob hästi välja selle sketši sisu


Kolmanda osa tõin siia loo pärast, mis mulle väga meeldib


Your Grammar Sucks

Monday, March 18, 2013

Üritame alustada

Tervist.

Ma ei hakka pikka juttu tegema ning üritan kohe selle blogi formaadiga pihta hakata.

Toon esimesena välja põhjuse, miks ma selle sissekande avaldamise esmaspäevaks lükkasin. Täna tuli välja 30 Seconds To Marsi värske lugu „Up In The Air“. Esmasel kuulamisel võib kohe nii palju öelda, et see ei ole klassikaline 30STM. Biit on värksem ja tempokam, kuid Jaredi hääl on peaaegu sama hea kui vanasti. Ei osanud väga midagi oodata sellest, kuid peab ütlema, et olen rahul. Võiksin oma playlisti panna küll selle. Neil on paremaid lugusid, kindlasti, kuid sellel on see vana hea 30STM’i hõng küljes, mis teeb temast üle keskmise loo. Kindlasti tulen selle juurde tagasi, kui video väljastatakse.
Lugu saab kuulata siit

Sellel nädalal tuli välja Taylor Swifti uue loo „22“ video. Kuna ma pole vahepeal palju raadiot kuulanud, siis ei julge väita, millal ta täpselt meile jõudis, aga praeguseks on see igastahes kohal. Loo kohta: nagu tänapäeval tavaks, siis lüüriliselt midagi uut ja huvitavat ei ole. Kuigi, I have to point this out, see on üle pika aja üks Taylori lugu, kus ta ei kurda mingi break-upi üle(kiitus talle selle eest). Selle tulemusena sündis suht lõbusa biidiga laul, kus ta tunneb rõõmu selle üle, et ta on 22 aastane(vähemalt loo kirjutamise ajal vist oli, sest praeguseks on ta 23). See on selline ohutu poplugu, mida ei saa väga vihata. Koostööd on tehtud hitimeistri Max Martiniga ning see annab refräänibiidis tunda.Ka tema eelmised 2 suurt hitti „We Are Never Ever Getting Back Together“ ja „I Knew You Were Trouble“ olid sama mehe poolt produtseeritud ning see ka osa põhjusest, miks need nii edukad on olnud. Kuigi esimene neist mulle niiväga ei istunud – it was OK, but nothing spectacular – siis teine lugu hakkas mulle esimesest kuulamisest meeldima. Trouble on palju jõulisem lugu kui tema esimene ja viimane, mis on mõlemad suht „lapsiku“ meloodiaga. Aga rääkides veel antud loost, siis videos ei toimu ka midagi erilist: Taylor ja sõbrad tantsivad, pidutsevad, naudivad elu. Samas ega ei peagi midagi erilist toimuma, suht sellist videot oleks võinud loole ka ette kujutada. Ma ei hakka seda lugu hindama, lihtsalt ütlen, et standard poplugu, seega easily forgettable.


Paar kuud liiga hilja tuli välja ka video Pitbulli ja Christina Aguilera loole „Feel This Moment“. Minu silmis on see lugu oma aja juba peaaegu et ära elanud, seega alles nüüd videoga välja tulla on väheke imelik. Samas, see video on väga igav ka, seega me ei kaotanud sellega midagi. Nagu viimaste Pitbulli videotega on tavaks saanud, siis näidatakse seal team kontserte ning „igapäeva elu“. Boring. Kui seda lugu esimest korda kuulsin, siis tundsin selles suurt hitipotentsiaali ning eks ta sa ka selleks, kuid mitte nii suureks kui oleks arvanud(Billboardis vaid 13. koht). Nii tugeva basslinei, meeldejääva refrääni ja hästi kasutatud a-ha samplega loolt oleks oodanud enamat, kuid eks alati ei saagi kõik seda, mida nad vb vääriks.


Nädala Youtuber

Selles segmendis ma toon välja ühe YouTube kanali, mis minu arvates väärib veel rohkem tähelepanu, kui ta hetkel saab. Esimeseks selliseks on kasutaja nimega lindseystomp . Tegu on ameerika naisviiuldaja/tantsijaga. Ta on juba omajagu kuulus, paljud on kindlasti näinud tema Dubstep Violin videot. Sel nädalal tegi ta koostööd seni minu jaoks tundmatu acapella grupiga Pentatonix ning nad kaverdasid Imagine Dragoni lugu Radioactive. See ei ole vb tema parim cover, aga sellegipoolest huvitav ning kui teile meeldib, siis vaadake ka kindlasti nende teisi videosi. Lindsey Stirling teeb palju originaallugusi viiuli peal kui ka covereid. Pentatonix teeb rohkem acapella stiilis covereid kuulsatest lugudest. Seega kui meeldib, siis visake neile mõlemale pilk peale.


Nädala lugu

Siia ma panen siis loo, mis mulle möödunud nädalast kõige rohkem on meeldinud. Ei pea ole uus lugu, lihtsalt lugu, mis on viimasel ajal väga meeldinud.
Paar nädalat tagasi ma avastasin, et Skrillex on välja lasknud video oma loole „Summit“, mis ei olegi tegelikult tema tehtud, hoopis mingi grupi Pilerats poolt. Uurisin natuke ning siiani pole päris kindel, kes nad sellised on, nad teevad mingit online ajakirja, rohkem ei oska öelda. Igatahes, see video hakkas mulle mingil põhjusel kohe meeldima. Mis seal videos on? Ma ei oskakski sellele vastata. Seal ei toimu otseselt midagi. Natuke sarnane Taylori videole „22“, people are having a good time. Aga miskipärast just see mulle selle juures meeldib. „Summit“ on Skrillexi kõige chillim ja rahulikum lugu ning see video näitab inimeste väga muretut ja funi elu, kus nad lihtsalt naudivad seda. See muretuse tunne, nagu paljudes USA filmides on, hakkaski mulle meeldima. See lugu avaldas mulle muljet juba ammu, kuid nüüd koos selle videoga käis ta eelmisel nädalal mu playlistis läbi rohkem kui tavaliselt.