EDM vol79

Zedd ja Selena Gomez


Body Dancing


Ginsu


Blasterjaxx jätkuvalt hea

Irresistible Dark Wave

Vähetähtis nädal muusikas.
No one really cares about U2 anymore. “Every Breaking Wave” kõlab nagu nende iga teine lugu.


Fall Out Boy oli kuum aastaid tagasi. Nad üritavad oma uue albumiga suurde mängu tagasi tulla ning Ameerikas on neil isegi omajagu fänne. Siiamaale nende muusika aga väga ei ulatu ning “Irresistible” pole lähedaltki nende parim.


Big Seanil tuli uus album välja ning üks sealseid singleid on “Dark Sky (Skyscrapers)”. See on ehk maitse asi, aga minu arvates ei ole Sean kunagi hea räppar olnud ning see lugu ei pane mind meelt muutma. Riimid on igavad, flow on olematu.

Eesti Laul 2015 finaal – järelvaade

Märkus. Vabandust, mul oli kodutöö tegemata. Ma arvasin, et superfinaali saavad 2 edasi, mitte 3.

Protsendid olid 79 – 13 – 8. Ei mäletagi nii ühepoolset Eesti Laulu. Aga vähemalt võitis õige laul ning mu esimesed 2 olid ka õigesti ennustatud. Žürii nullis Triinu ja John4 loo ära, muidu oleksid nad ehk kõrgema koha saanud. Naljakas oli vaadata, kuidas žürii üritas elevante esimeseks tõsta kuni Tanja kogu selle raske töö ära nullis ning nad 2. jättis, mis ilmselt on ka põhjuseks, miks nad kokkuvõttes neljandaks jäid. Sõna “ekspert” on taaskord väga laiatähenduslik, aga ma ei viitsi sellel teemal enam sõna võtta. Räägime siis üldiselt eilsest show’st.

Esitused olid üldiselt päris head. Tase oli esikohast tagapool suhteliselt võrdne ning esitused olid kõigil head. Ja olemegi heade asjadega ühelpool.

Mis oli halb?
Esiteks: vaheklipid. Vanamehe naljad olid kohati labased ja kohati imelikud, aga vähemalt neis oli meeldejäävust ja nad tekitasid emotsioone. Pea kõikide selleaastaste klippide lõpus ma vaatasin oma sõpradele otsa umbes et, “Mis asi see nüüd oli?” Okei, see veneteema oli natuke naljakas, aga ülejäänud olid väga magedad.

Teiseks: saatejuht. Reikop on Reikop ning temale see eurovisooniteema sobib. Tema sai rahuldavalt hakkama. Küll aga see teine vend, kelle nime ma ei viitsinud meelde jätta, tegi nii halbu nalju, et masendus tuli peale. Paljud võivad öelda, et selleks ta seal oligi, aga halval ja halval on vahe. Paljud neist olid täiesti kohutavad.

Ma ei tahaks seda halva alla liigitada, aga kolmandaks: vaheesitused. Ilmselt on siinkohal asi maitses, aga ükski vaheesitus ei meeldinud mulle. Esimesed 2 olid lihtsalt igavad, aga see kolmas oli nii imelik, et mulle jäi tunne, et laulja ei saanud enam aru, kus ta on või mida ta teeb.

Ma ei taha kõlada liiga kritiseerivana, sest kui tulemus on hea, pole tähtis, kuidas see tuli. Kokkuvõtteks nii palju, et parim laul võitis, saagu Eurovisioonil mis saab. See oleneb paljustki poolfinaali koosseisust. Edu Stigile ja Elinale.

Eesti Laul 2015 finaal – eelvaade

Minu ennustused väga mööda ei läinudki. Nüüd on aga käes finaal ning võita võivad kõik. Okei, tegelikult mitte. Võitja peaks ja võiks olla juba selge, sest üks lugu on see aasta teistest nii tugevalt üle, et kui see ei võidaks, võib Eesti Laulu kui võistluse maha kanda. Vaatame aga veel korra finalistid üle.

1. “Minu Päike” – Luisa Värk
Luisa oli omale päris nimekad bäkilauljad leidnud. Ma ei tea küll kui kaugele nad Reformi häältega saavad.

2. “Üle Vesihalli Taeva” – Maia Vahtramäe
Ma olin tegelikult üllatunud, et see lugu edasi sai, sest ta laiv oli veel igavam kui stuudioversioon. Selles laulus pole ikka absoluutselt elu.

3. “Goodbye to Yesterday” – Elina Born ja Stig Rästa
Suurfavoriit. Tundub olevat kindel rahvalemmik. On ka põhjust, tegu on selle aasta parima looga. Ainus, mil on omapära ning meeldejäävust. Kui žürii TÄIESTI ebakompetentne pole, siis see lugu sõidab maikuus Viini.

4. “Idiot” – Kali Briis Band
Ma olen VÄGA üllatunud, et selline asi edasi sai. See lugu on kohutav igal tasandil. Peaks finaali viimaseks jääma

5. “Troubles” – Robin Juhkental & The Big Bangers
Ma ei oskagi seisukohta võtta. Tegu on täitsa hea looga, aga Robini hääl on kehvake ning ta ei oska laval olla.

6. “Burning Lights” – Daniel Levi
Noorel Uku Suvistel on kõvasti energiat ja tahet laval olla. Kui mingi teine lugu peaks Eurovisioonile sõitma, siis see lugu oleks ainus variant. Väga hea refrään.

7. “Superlove” – Elisa Kolk
Väga hea lugu raadiosse. Eks Elisa sai kõvasti promo tänu sellele üritusele. Eurovisiooniks on see liiga lahja.

8. “Exceptional” – The Blurry Lane
Ma olin positiivselt üllatunud, kui see sai Taukari ja Liisi asemel edasi. Tegu on täitsa laheda looga, kahju ainult et laulja hääl veidi tugevam pole. Vastasel juhul võiks isegi kõrget kohta sellele ennustada.

9. “Unriddle Me” – Elephants From Neptune
See lugu oli laivis palju parem kui videos. Siiski jääb natuke tuimaks.

10. “This Is Our Choice” – Triin Niitoja & John4
I want to like this song more than I do. Triini hääl on laivis üllatavalt nõrk, Jaanus laulab ta liiga kergelt üle.

Lõplik järjekord?

Päris keeruline on seda paika panna, aga mina näen, et see võiks midagi sellist tulla.
10. “Idiot” – Kali Briis Band
9. “Troubles” – Robin Juhkental & The Big Bangers
8. “Minu Päike” – Luisa Värk
7. “Üle Vesihalli Taeva” – Maia Vahtramäe
6. “Exceptional” – The Blurry Lane
5. “Unriddle Me” – Elephants From Neptune
4. “Superlove” – Elisa Kolk
3. “This Is Our Choice” – Triin Niitoja & John4

Superfinaalis protsentidega 70/30
2. “Burning Lights” – Daniel Levi
1. “Goodbye to Yesterday” – Elina Born ja Stig Rästa

EDM vol78

Headhunterzi big roomi üritus


Meloodilist muusikat Alessolt


Veits kangem kraam Bassjackersi ja Thomas Newsoni esituses

One Style of Shots

Lõpuks on kohal see kauaoodatud “Style”. Kui ma seda lugu möödunud aasta lõpus laivesituses kuulsin, hakkas see mulle koheselt meeldima. Mõnus rahulik biit ja meeldejääv refräänimeloodia. Video on tehtud “odavalt”, kuid tulemus on suhteliselt hea.


Ariana Grande uus video “One Last Time” on apokalüptilise tooniga, samas kui lugu ise on rõõmsa meloodiaga. Väga lahe video ja täitsa kena lugu.


Imagine Dragons toodab uusi lugusid päris suure kiirusega. Nad on konstantselt pildil juba paar aastat nüüd. “Shots” on draakonitele tüüpilise kõlaga. Võib-olla mitte minu stiil, aga okei lugu siiski.


Florence + The Machine on bänd, mis kõigub asjakohasuse ja unustustehõlma vahel. Nende uus “What Kind of Man” on aga väga huvitav lugu veel huvitavama videoga.

Eesti Laul 2015 2. poolfinaal - eelvaade

Esimene poolfinaal läks suhteliselt ennustuste järgi, 4/5 täppi. Vaatame siis, mis tänane võistlus toob.

1. Wilhelm – “Light Up Your Mind”
Omapärane gruuv on sel lool. Teatud olukorras täitsa kuulaks. Eurovisoonil null lootust.

2. Kruuv – “Tiiu talu tütreke”
Rääkides gruuvist, siis ma lootsin, et saan siia mingi nalja teha, aga ei saanud. Tegu on sarnase "debiilsusega" nagu Curly Strings. Tundub, et eestlastele läheb peale ja piisava alkoholikoguse juures ma saan sellest arugi, aga eurovisioonile ei mingil juhul. A fun harmless song.

3. Demie feat Janice – “Kuum”
Näe, eelmise aasta halvima loo produtsent on uue tümpsu valmis meisterdanud. Kui ma seda lugu esimest korda raadiost kuulsin, siis see tundus päris kõrvukriipiv, aga ajaga on ta vähe talutavamaks muutunud. Vähemalt on ta meeldejääv, olgu siis heas või halvas mõttes.

4. NimmerSchmidt – “Kellega ma tutvusin?”
10 sekundi järel ütlen ei.

5. Elina Born ja Stig Rästa – “Goodbye to Yesterday”
Parim lugu siiani. Omapärane, mõnusa meloodiaga. Kui nad selle laivis hästi ette kannavad, siis ma annaks sellele isegi väikese šansi finaalipääsuks.

6. Daniel Levi – “Burning Lights”
Teisena parim lugu siiani. Energiline, meeldejääv, hästi tehtud.

7. Triin Niitoja & John4 – “This Is Our Choice”
Ootasin enamat neilt kahelt. Halvim lugu, mida ma nende esituses tean. Hea laiv võib seda päästa.

8. Kali Briis Band – “Idiot”
See müra, mida nad toodavad, peaks vist muusika alla kvalifitseeruma. Pole kindel.

9. Luisa Värk – “Minu Päike”
Meh

10. Mari – “Kolm päeva tagasi”
Väga tavaline lugu.

Teine poolfinaal oli tugevam kui esimene ning siin peaks edasipääsejad kindlamad olema. Need on kindlasti Elina ja Stig, Daniel Levi, Demie feat Janice ja Triin Niitoja & John4. Viimase koha saab kas Mari, Luisa või Kruuv.

EDM vol77

The Right Time


Martin Garrix andis 10 miljoni Facebooki fänni saavutamise puhul tasuta loo. Väga eba-garrixlik.


Axwell/Ingrosso uusim lugu sai omale päris omapärase video.


Calvin Harris + Haim = päris hea lugu


Evolve

Let's talk about songs 4

Pole ammu sellist üldist juttu ajanud. Kahjuks pole muusikamaailmas pikemat aega midagi erilist toimunud ka. Viimaste kuude/nädalatega on aga mitu väga head lugu välja tulnud. Osad lausa nii head, et nad oleks möödunud aasta topis julgelt 5 parima hulgas olnud. Jätka samas vaimus, 2015.

“King” on lugu, mis mulle esimesel kuulamisel meeldis, kuid miskipärast ei arvanud ma, et see meie raadiotesse tuleb ning ma ei jaganud seda teiega. Nüüd ma siis lõpuks parandan oma viga. Tegu on väga hea looga.


Vähem kui nädal tagasi jagasin ma Kygo värskeima loo videot. “Firestone” on ka omajagu aega juba raadiotes olnud ning läheb iga kuulamisega vaid paremaks. Selle aasta “Waves” on juba olemas.


Jätkuvalt on väga hea Ellie Gouldingu “Love Me Like You Do”, mida õnneks lastakse raadiotes tihedalt.


Mis siis muidu tabelites valitseb?

Mark Ronsoni ja Bruno Marsi “Uptwon Funk” on Billboardi tipus juba mitmendat nädalat ning saab kiitusi vasakult ja paremalt. Pean tunnistama, et see lugu on mulle ajapikku rohkem meeldima hakanud, kuid koheselt hakkas mulle meeldima selle kaver.


Tavaliselt ma adresseeriks siinkohal ka raadios mängitavaid lugusid, mis mulle ei meeldi, kuid ma pean enda üllatuseks tõdema, et neid on raske leida. Suure otsimisega leidsin ühe loo, mis mind alati kanalit vahetama paneb.


Esimest korda seda lugu kuulates arvasin ma, et see on parim näide, kuidas 30 sekundiga minna väga hea loo pealt halvale ja sealt täiesti kohutavale. Nüüd aga olen ma leidnud, et teatud olukorras on see lugu “meeletu”.


Lõpetuseks, häid lugusid ei saa kunagi liiga palju olla. Selle tõestuseks ilmub reedel Taylor Swifti uus video loole “Style”, mis juba meie raadiotes tiirleb.

Only Living Down

Cheryl on viimasel ajal kaotanud oma mõjuvõimu edetabelites. Selle parandamiseks muutis ta oma uusimas loos stiili, mida on keeruline kategoriseerida. “Only Human” on mitme stiili mõjutusega poplugu. Töödeldud hääl ei ole kunagi liiga hea, aga lugu ise on täitsa kuulatav.


Sam Smith läheb maailmas rohkem peale kui ma arvasin. Ju siis inimestele meeldib vahelduseks rahulikumaid meloodiad kuulata. “Lay Me Down” on vist tema kõige ballaadilikum lugu, kus ta laseb oma hääleulatusel täismahus kõlada.


Kelly Clarksoni “Heartbeat Song” sai omale video. Ma ei tea, miks Kelly end värvidesse peidab. Tundub nagu ta oleks vahepeal kergelt kaalus juurde võtnud ning ei taha eriti ekraanil särada.


Ja sellega on selleks nädalaks kõ…. Ei olegi? Kes siis veel uue loo tegi? Madonna!? Tegelt? Okei, no vaatame siis üle.
“Living For Love” on tänapäevaselt tantsulik lugu, mida võiks esitada ükskõik kes. Ei usu, et Madonna comeback väga edukas tuleb, sest sellist muusikat on kõik kohad täis. Mitte, et see halb lugu oleks.

Eesti Laul 2015 1. poolfinaal - eelvaade

Aeg on märkamatult jõudnud nii kaugele, et juba sel laupäeval on Eesti Laulu esimene poolfinaal. Nagu ikka, vaatan ma kõik esitused üle ja hindan neid oma karmi pilguga. Viimaste aastate kehvad esitused on kahjuks minu optimismi viinud päris madalale ning ma lähenen väga väikse lootusega, et me Eurovisioonil finaali võiks saada.

1. Karl-Erik Taukar – “Päev korraga”
Tegu on väga tavalise poplooga. Kahjuks ei ole see Taukari parim, mis aga tähendab seda, et lootust sel lool on vähe.

2. Miina – “Kohvitassi lugu”
Jube igav lugu. Ei viitsi pärast esimest salmi rohkem kuulatagi.

3. The Blurry Lane – “Exceptional”
Kuulatav, kindlasti mitte Eurovisiooni lugu.

4. Liis Lemsalu ja Egert Milder – “Hold On”
Esimese asjana riivab kõrva Egerti kohutav inglise keel. Teisena see, et Liis laulab siin vaid refrääni, mis tähendab, et ma pean seda kohutavat aktsenti liiga palju kuulama. Liis natuke päästab, aga kokkuvõttes ei midagi erilist.

5. Airi India – “Saatuse laul”
Kirjutatud enne kuulamist: “Ma ütlen puusalt, et see lugu on täiesti kohutav ja kui ma eksin, siis ma vabandan ja kirjutan uue arvamuse”

6. Maia Vahtramäe – “Üle vesihalli taeva”
Kõige suuremad ootused on mul selle loo kuulamise eel. Maia on okei ning Olav võiks ju teada, mida ta teeb. Kahjuks on see lugu liiga rahulik. Maia madal hääl ei ole tema tugevaim külg. Rohkem tahaks seda teravat ja käredat Maiat kuulda. Emotsiooni on vaja. Pole halb lugu, aga taaskord, ka mitte hea.

7. Robin Juhkental ja The Big Bangers – “Troubles”
Mulle ei meeldi Robin Juhkental. Seda halvem on mul tunnistada, et see on siiani parim lugu. Temas on elu, särtsu, meloodiat. Eurovisioonile ei sobi, aga muidu pole viga.

8. Elephants From Neptune – “Unriddle Me”
Ma ei teagi kumb halvem on, kas lugu või video.

9. Elisa Kolk – “Superlove”
Ma kardan selle loo laivi, sest ta jätab väga nõrga mulje. Kõige eurovisioonisõbralikum lugu siin poolfinaalis. Ilmselt saab ka finaali, aga ma ei tea... Kui ta suudab väga hea laivi teha, võib sellest loost asja saada, muidu mitte.

10. Bluestocking – “Kordumatu”
Ei

Kes peaks finaali pääsema?

No žürii rikub niikuinii kõik ära, sest seal on hunnik nišimaitsega esteete, kelle arvamus on nii kuldne, et Egiptuse vaaraod ei säranud ka nii palju. Kõigele vaatama, peaksid/võiksid finaali saada Elisa, Taukar, Maia, Robin ja The Blurry Lane.

EDM vol76

Üks selle aasta mõnusamaid lugusid, Firestone


Meenutab küll natuke vana head Sandstormi


Ja nüüd lugu, mis ei meenuta üldse Sandstormi. Desert Storm.


Golden Hearts

Squeeze FourFiveAyo

Rihanna, Kanye ja Paul McCartney ühine lugu sai lõpuks ametliku väljalaske. Ma ei tea, mis teema Kanyel Pauliga on, sest see pole nende esimene ühine lugu. Rihanna näeb väga imelik siin videos välja. Kas null make-up muudab inimest nii palju? Suures plaanis on tegu suht mannetu looga. McCartney on seal lihtsalt nime pärast, Kanye pole suurem asi laulja. Paremate esitajatega oleks see täitsa okei lugu.


N.E.R.D. on tõesti viimane bänd, keda ma oleks pakkunud Spongebobi filmi soundtrackile. Kes ei tea, siis tegu on Pharrell Williamsi projektiga, kus ta on oma kõrvale 2 tundmatut tegelast võtnud. Mulle pole Pharrell kunagi eriti meeldinud ning see lugu on üks tema halvemaid.


Hea näha, et räpparid on hakanud originaalseid videosid tegema, not. Pluss ma ei pannud varem tähele kui väga Tyga värsid ei riimunud. Lausa kohutav.

Muusika läbi minu (5.2 osa)

Ma ei tea nüüd täpselt, millal see üleminek toimus, aga ühel hetkel ma hakkasin lihtsalt metalit kuulama. Eks see tulenes ka sellest, et üldises muusikamaailmas võttis rokk üle. See kõik algas juba paar aastat varem kui tulid Linkin Park, Green Day ja System of a Down. Esimest neist kuulasin ma mitu aastat ning kuulan mõnuga siiani (pre 2006 loomingut). Aga kusagil seal 2005 lõpp, 2006 algus ma leidsin äkitselt, et mulle täitsa meeldib raskem muusika ning nii ma sinna sööstsin.

Ma nüüd ei teagi kust alustada. Alustame siis rahulikumalt poolelt. Kõige selle raske põhjamaa roki kõrval leidsin ma ka aega kuulata kodumaist muusikat. Tanel Padar & The Sun on mulle alati meeldinud ning nende 2006 aasta album 100% Rock n Roll oli üdini hea. Meeldejäävaimad lood on ehk Kolmanda Päeva Mees, Lootusetus, Vihma Käes ja Võta Aega.

Kuulsamatest bändidest meeldib mulle väga ka Rammstein. Nende loomingust sümpatiseerivad mulle enim Sonne, Mutter, Amerika ja Keine Lust.

Soome on alati olnud väga tugev rokkmuusikamaa. Kõik teadsid The Rasmust, paljud teadsid HIMi. Nende bändide lauljad teadsid aga Apocalypticat ning nii sündisid lood Life Burns ja Bittersweet.

Ühelt meloodialt teisele – Nightwish on üks parimaid symphonic metal bände üldse. Sellele annavad tõestust nende lugematud head lood: Ever Dream, Wish I Had An Angel, Nemo, Phantom Of The Opera ja Planet Hell. 2007 aastal ilmnesid neil kahjuks laulja Tarja Turuneniga lahkhelid ning nad jätkasid uue, pehmema vokalistiga. Ka sealt tuli häid laule, kuid Tarja vastu ei saa.

Üks minu suuremaid lemmikud eales on Soome melodic death metal bänd Children of Bodom, kelle kontsertil õnnestus mul alles hiljuti, 2013 aasta novembris, käia. Kui eelnevad bändid võisid ka mitte metaliaustajatele peale minna, siis CoB on ilmselt enamikele liiga raske. Sixpounder on minu esimene eredam mälestus sellelt bändilt ning ilmselt ka lemmiklugu. Teised head lood, ja neid tuleb väga palju, on Angels Don’t Kill, Triple Corpse Hammerblow, Needled 24/7, Living Dead Beat, Are You Dead Yet, Punch Me I Bleed ja In Your Face. Lisaks meeldis mulle ka nende kaver Andrew W.K loost She Is Beautiful, mille originaal on samuti väga hea.

Tulles korraks põhjamaadest ära, siis üks inglise bänd nimega Bullet For My Valentine jõudis minuni läbi teleri. Nende Tears Don’t Fall tuli suhteliselt tihti mingilt muusikakanalilt. Sealt edasi ma tutvusin terve albumiga, mille lemmikud olid 4 Words (To Choke Upon), All These Things I Hate ja Hit The Floor.

Oma “avastustega” metalimaailmas läksin ma nii sügavale kui Cradle of Filth (suuresti kategoriseeritud black metaliks). Paar nende lugu läksid mulle täitsa peale nagu näiteks Lord Abortion, Nymphetamine ja Temptation.

Ilmselt klassikalises mõistes kõige “raskem” lugu, mis mulle kunagi meeldis, olid Behemothi (blackened death metal) Conquer All.

But not all is doom and gloom. Kõige selle raiumise kõrval nautisin ma ka meloodilisemaid bände. Kui CoB kontsertil käimine oli kui “lapsepõlve unistuse täitmine” siis teine selline bänd, kelle kontsertile tahaks väga minna, on Hollandi sümfoonilise metali grupp Within Temptation. Kusjuures paljud teist on enda teadmata selle bändiga kaudselt tuttavad. Nimelt laulja Sharon den Adel oli kaasmaalase Armin van Buureni 2008 aasta loos In and Out of Love. Minule oli Sharon aga ammu tuntud. Within Temptation on ainus symphonic metali bänd, mida ma Nightwishist paremaks pean. Nende parimateks lugudeks ma pean 2006 aasta seisuga Jillian, Angels ja Memories. 2007 ilmus neil aga uus album ning selle suurimad õnnestumised olid What Have You Done, Frozen, The Howling ja The Cross, mis on minu enimkuulatud lugu nende poolt (via Last.fm).

Sellega on üle vaadatud suur osa minu 2006 – 2008 enim kuulatud bändidest. The Sun oli viies, BFMV neljas, Within Temptation kolmas ja CoB teine. Enne esikoha väljakuulutamist mõned tunnustust väärt lood ja autorid.

Slipknot ei ole mul mingi lemmik kunagi olnud, kuid nad on paar väga head lugu teinud ning Before I Forget on kindlasti üks paremaid.

Üksikute hittide spetsialistid olid ka In Flames, kelle Only For The Weak on nende ainus lugu, mis mulle meeldinud on.

Minu edetabelis 6. kohal on üks bänd, keda keegi teist ei tea. Ma olen 100% kindel selles. Nende loomingut on Youtubes võrdlemisi vähe ning ma leidsin nad kunagi MySpace’st kui seda uskuda. Olid ajad, mil nö noored muusikud said ennast reklaamida MySpace’s. Sealt ma leidsin sellise ameerika bändi nagu One Less Reason. Nende üks ilusamaid lugusid on rahuliku meloodiaga A Day To Be Alone. Videot tal pole, aga keegi on sellele ise klipi kokku pannud.

Korra sai mainitud System of a Downi. 2006 aastal läksid nad ajutiselt lahku, mis võimaldas Serj Tankianil proovida soolokarjääris kätt. Tal õnnestus isegi paari looga MTV ekraanile saada. Nendeks olid Empty Walls ja Sky Is Over.

Niisiis, me oleme jõudnud minu number üheni. Irooniliselt on tegu bändiga, mis hakkas mind raskemast rokist eemale tõmbama ning taaselustama minu huvi lihtsama muusika vastu. Tegu on muidugi, kes eelmise postituse vihjest aru said, ameerika bändiga Paramore. Aastal 2007 tulid nad tormiga muusikamaastikule looga Misery Business. Selles bändis oli kõik: kitarrid ja trummid, mis hoidsid rokilikku hõngu, hoogsad ja kaasakiskuvad meloodiad ning loomulikult piltilus lauljatar Hayley Williams. Ta oli sel ajal üks suur celebrity crush mul. Nende albumil Riot! oli palju häid laule ning enamikele tehti ka video. Crushcrushcrush ja That’s What You Get said suurt eetriaega, kuid minu enimkuulatud lugu üldse 2007-2008 aasta peale oli nende üks vähemtuntuid lugusid Hallelujah. Ma ei tea mis see mind selle loo juures nii palju lummas, aga see oli pikalt mu lemmik. Minu last.fm kasutajal, mis oli aktiivne 2006 suvest kuni ilmselt 2008 suveni on just see lugu kuulamiste arvu poolest esikohal, edestades nii eelpool mainitud CoB Sixpounderit, Within Temptationi The Crossi ja Timbalandi Apologize'i. Muidugi tutvusin ma ka nende varasema loominguga ning leidsin sealt häid pärle nagu Pressure ja Emergency.

Sellega ongi minu metaliaeg suuresti üle vaadatud. Mis algas Linkin Parki ja System of a Downiga, jätkas oma teekonda Nightwishi, Within Temptationi, Children of Bodomi, Bullet For My Valentine ja lõpuks Paramorega.