Niisiis, aasta halvimad lood. Too on selles suhtes keeruline, et… ammu pole mainstream (euroopas) tootnud “täiesti kohutavat” muusikat. Kõik on muutunud nii turvaliseks ja seega ka igavaks. Enamike laulude suurim probleem ongi “igav olemine”, aga see pole nagu päris õige põhjus siia listi panemiseks. Aga mis teha, sellises maailmas me praegu elame.
Ja miks ma täpsustasin, et Euroopas? Kui ma arvestaks USA liste ka, siis see top 10 oleks vist 90% räppi täis. Aga kuna see oleks liiga lihtne sihtmärk, siis jätkame vana hea koduse raadio põhjal (mostly).
10. Pitbull – Ocean To Ocean
See lugu pole hitt, ei saa ka kunagi olema ja kurat tal pole ka mingit õigust saada, sest jesus kui kohutav see on. See naisvokaal, kes Totot vägistab, on nii halb, et isegi pärast stuudiotöötlust ei saaks ta Superstaari saate avavoorust läbi. Kuidas saab nii? Kui see laul oleks hitt, oleks ta kindlalt esikohal.
9. Metsakutsu – Koplifornia
Mu aju oli mälestuse sellest loost juba kustutanud. Kahjuks ma pidin seda värskendama. Kohutav. Also polnud ka hitt, seega lihtne target siia taha visata.
8. Ye ja Väike Pump – Hooralaul
Ma saan aru et “Kanye on geenius” aga… oh jah. Biit on okei… aga iga sõna siin loos on lihtsalt jube.
7. Uudo Sepp – Sinule
Uudo, sa oled tore oma saare poiss, aga 2 asja. Suhtle vähem meediaga ning ära enam sellist sitta nagu “Sinule” tee, aitäh.
6. Drake – God’s Plan
Mõned suuremad Ameerika lained jõuavad ka siia Läänemere äärde. Drake on selles vallas põhivend. Ma pole teda kunagi liiga kõrgelt hinnanud, kuid mõned tema varasemad rnb lood olid täitsa okeid. Räpparina on ta ikka päris halb. Kirjutan seda teksti ja mõtlen, kui kaua ma seda laulu juba kuulanud olen, kas see läbi ei peaks saama, ja siis näed, et alles 3. minut hakkab täis saama. Võtab hästi kokku kui tuim ja igav see jama on.
5. DJ Khaled ja teised – No Brainer
Eelmine aasta pandi punt kokku ja tehti laul millel üle miljardi vaatamise YouTubes. Khaled vaatas, et teeks uuesti, aint et seekord võiks laulu panna null effortit. Ja sellest sündis see jubedus. “I’m The One” oli vähemalt meeldejääva ja rõõmsa refrääni/meloodiaga. “No Brainer” üllatab meid aga väga segaduses biidi, segaduses refrääni ja segaduses kõigega.
Järgmised 4 lugu on reaalselt need, mis siin listis väärivad olemist, minu jaoks. Neid järgmist nelja ma ei sallinud see aasta absoluutselt. Eelnevad lood olid lihtsalt kas liiga väiksed et siia ette saada või pigem taustamüra.
4. Tom Walker – Leave A Light On
Mul on peaaegu süümekad sellist kurba ja sõnumiga laulu siia panna, aga krt tee parem laul teinekord. This song is so fucking boring my god. Emotsionaalsus kaob selle hädise fake-happinessi täis dropi biidi taha ära. Ma ei tea. Kui teile meeldib see laul, siis ma mõistan… vist, aga minu jaoks see on kohutav.
3. NOEP – New Heights
Olid ajad kus ma arvasin, et nublu saab mingi looga ikka aasta halvima kodumaise tiitli… aga siis ma sain aru, et see vagunitäis unemuusikat on ka selle aasta arvestuses. Salmid on tuimad, biit räigelt tuim ja drop? Oh jummel kui halb see drop on. Rääkimata muidugi loo vokaalist, mis on ikka nõrk mis nõrk. Lugu tekitab 0 positiivset emotsiooni, ainult unisust, põlastust ja kihke kanalit vahetada.
2. Dynoro, Gigi D’Agostino – In My Mind
Ma ei oska selgitada, miks see laul mulle esimesest sekundist saati ei ole meeldinud. Ma vahetasin alati kiirelt kanalit kui see peale tuli. See laul on nii agressiivselt igav, et selle kuulamine on nagu tööülesanne. Salmid ajavad kohe unele ja refrään on täpselt sama saast. Biit on ülimannetu. Siin ei ole nagu midagi outright halba, aga ta ongi lihtsalt üliigav. Aasta igavaim lugu ilmselt. 0 emotsiooni.
Also sidenote: Dynoro on leedukas. That explains.
1. Clean Bandit feat Demi Lovato – Solo
Kui see laul välja tuli, siis esimesed 3 korda tundus see päris okei. 5. korral hakkas juba närvidele käima. 179. korral oleme me siin ja ma tõesti ei taha seda kuulata isegi selle listi jaoks. I mean, siin loos ei ole midagi meeldivat. See refrään on kohutav, täiesti ajudele käivalt kohutav. Biit on nii tavaline, et sealt ka midagi positiivset ei tule. See laul pani mind iga kord kanalit vahetama.
Selline see list siis sai. Tsiteeriks siin üht YouTubes baseeruvat muusikakriitikut: "2018 in music: all filler, no killer."
No comments:
Post a Comment