Saame halvast kiirelt lahti ja lõpetame positiivsega.
Ma olen alati teinud top10 liste, aga see on jube keeruliseks läinud viimastel aastatel. Põhjus väga lihtne: muusika on väga neutraalseks ja ohutuks läinud. Keegi ei võta riske ja mainstream kõlab kõik samamoodi. Seetõttu ma suutsingi meenutada sellest aastast vaid 3 lugu, mis mind aktiivselt häirisid.
Üldiselt ma annan ka mingid “honorable mentionid”. Mmm no Wateva – Until We Die oli päris mõttetu lugu ilma ühegi hea osata ja mul on tunne nagu raadiod oleks seda lasknud terve aasta. But that’s all it is… just boring.
3. Lewis Capaldi – Someone You Loved
Võib-olla kui seda laulaks keegi… kes oskaks… ja keegi kirjutaks sõnad… milles oleks sisu. Ühesõnaga kui nullist alustada ja kõik uuesti teha, võib-olla saaks siis asja. Praegu kõlab see nagu kits aia vahel ja lüürika on vaid “Ma olen kurb. Elu on kurb. Kurb.”
2. Panic! at the Disco – High Hopes
What see laul tuli välja juba eelmise aasta augustis? …nojah siis. Eee.. khm
Uus 2. WATEVA – Until We Die
Enne sai juba veidi räägitud sellest. Mida veel? Salmid kõlavad ülitõsiselt ja drop on samas lasteaia tantsumuusika. Ma ei tea, see drop on nii hale siin, basic biit on peidetud mingite vilkuvate helide taha, tantsida selle järgi ei saa, kaasa elama ei pane, mis ta üldse teeb?
1. Tones and I – Dance Monkey
Ma tunnen nagu ma peaks seletama… kuigi samas ma ei saa aru mida ma seletama peaks. Pole ammu nii häiriva vokaaliga laulu kuulnud. Mingi hetk olid kõik kohad seda täis, kuid siis, äkitselt, mitte ükski raadio ei lasknud seda. Ma ei tea miks, aga aitäh teile. Las see olla viimane laul, mille me siia dekaadi jätame.
Ja nüüd siis head lood. Ausalt ma ei saanud neid ka rohkem kui 5 kokku seega... siin on top 5.
5. Tiesto, Mabel – God Is A Dancer
Aasta on 2019 ja Tiesto teeb jätkuvalt häid lugusid. What a world. Aga hea biit, hea vokaal, meeldejäävus on olemas. Checks all the boxes.
4. Madison Mars – New Vibe Who Dis
Parim kodumaine toodang see aasta. Salmide osa ei ole kõige kutsuvam, aga see sämpeldatud refrään on korralik mammu.
3. Meduza feat Goodboys feat Becky Hill – Lose Control Of Your Heart
I mean, it’s the same song, but it’s not, but it kinda is. Aga vahet pole, hea on ikka.
2. Tiesto, Jonas Blue, Rita Ora – Ritual
Jälle Tiesto, uskumatu. Ja mis veel uskumatum on fakt et Rita Ora on minu aastalõpu parimate lugude topis juba kolmandat aastat järjest. Vot see on stabiilsus.
1. Jax Jones, Martin Solveig, Madison Beer - All Day And Night
Mis aasta see on? Tiesto ja Martin Solveig teevad aasta parimaid hitte. Tuleb välja et see on 2019. Ja see on minu jaoks aasta parim mainstream laul.
Ja see on ilmselt viimane postitus, mis ma siia teen. Muusikamaailm oli palju huvitavam kui ma alustasin selle blogiga oma 6,5a tagasi, kuid viimastel aastatel on see väga igavaks ja ühesuguseks läinud. Seega ei näe mõtet ka selle jätkamisel. Viimased 2a on niikuinii postitamine väga kokku kuivanud ja enamik lugejatest selle ettevõtmise siin juba unustanud. Aga oli tore seda teha. Mingi hetk oli see päris asjalik osa mu elust and I enjoyed every minute of it.
Et muusika läheks vaid paremaks.
Cheers!
Sunday, December 29, 2019
Sunday, December 30, 2018
2018 Parimate Lugude Top 10
Aasta tuleb alati lõpetada heal noodil. Seekord oli siia listi suht lihtne lugusid valida, paar nime tuli isegi esikümnest välja jätta, kuid ma olen lõpliku nimekirjaga rahul.
Enne päris listi juurde minekut üks väike honorable mention.
Getter Jaani – Chasing Trouble
Mõtlesin, et ühe kodumaise loo peaks ju siia panema ka. Valik oli muidugi jube väike, sest 2018 oli Eesti muusikas kohutav, ja lõpuks oligi variant kas eurolaul või Getter. Viimane tundus hetkel sobivam.
10. Clean Bandit feat Marina, Luis Fonsi – Baby
Pärast aasta halvima loo tiitlit pidi ju näitama, et see oli Clean Banditile erandlik õnnetusjuhtum ning tegelikult nad teevad palju paremat kraami.
9. 5SOS – Youngblood
Jah see laul sai lõpuks veidi üle leierdatud, kuid väga pikka aega oli ta ülimalt meeldiv.
8. Rita Ora – Let You Love Me
Rita, Rita… mul on tunne nagu ma oleks teda juba mitu aastat järjest siia listi pannud. Teagi miks. Ta kuidagi oskab sattuda lugudesse, mis mulle meeldivad. Tema selleaastane album oli ka enamuses päris hea. Tema stiil vist sobib mulle.
7. Post Malone feat Ty Dolla Sign – Psycho
Ma olen korduvalt maininud, et mulle ei meeldi traprap ega mumblerap. Ja see on tõsi. Aga igas žanris on ka midagi head. For me, this is it.
6. Gryffin, Elley Duhe – Tie Me Down
Igavas traprapi domineeritud maailmas on tore, kui tehakse veel positiivse kõlaga muusikat. Hea töö Gryffin.
5. Zara Larsson – Ruin My Life
Zarale on rohkem kuulsust vaja. Ta on konstantselt häid laule tootnud juba aastaid, aga vajalikku mainstream edu pole ta saavutanud. It’s a shame cause this is a damn good song.
4. Bazzi – Mine
Ajastus, kus rnb kui mainstream žanr enam ei eksisteeri, on jube hea kuulda ühte head näidet sellest. Väga mõnus biit, meloodia, sõnad ka viisakad. Ainus miinus on, et ta vaid 2 minutit pikk.
3. K-391 &Alan Walker – Ignite
Aastad lähevad ja Alan Walker teeb ikka head muusikat. Vaieldamatult üks aasta suurimaid hitte üldse ning meie õnneks ka üks paremaid.
2. Loud Luxury feat brando – Body
Kui mingi laul oleks ohustanud minu ammu teada olnud esikohta, siis see oleks see. Oli aegu, kus ta jõudis päris lähedale, kuid ei olnud ikkagi päris esikoha materjal. Aga üks ütlemata mõnus house lugu siiski. Sõnad on väga.. otsekohesed, kuid biit on see, mis seda laulu tassib.
1. Ariana Grande – No Tears Left To Cry
See oli juba suvel teada, et see laul on aasta parim. See pole päris Ariana parim lugu ever, aga ikkagi väga hea. Ma olen seda lugematu arv kordi kuulnud ning pole siiani üle visanud, mis on parim näide heast loost. Mul ei ole ausalt midagi halba selle loo kohta öelda, iga üksik detail siin loos on ideaalselt paigas. Parim, mis 2018’l meile anda oli.
Enne päris listi juurde minekut üks väike honorable mention.
Getter Jaani – Chasing Trouble
Mõtlesin, et ühe kodumaise loo peaks ju siia panema ka. Valik oli muidugi jube väike, sest 2018 oli Eesti muusikas kohutav, ja lõpuks oligi variant kas eurolaul või Getter. Viimane tundus hetkel sobivam.
10. Clean Bandit feat Marina, Luis Fonsi – Baby
Pärast aasta halvima loo tiitlit pidi ju näitama, et see oli Clean Banditile erandlik õnnetusjuhtum ning tegelikult nad teevad palju paremat kraami.
9. 5SOS – Youngblood
Jah see laul sai lõpuks veidi üle leierdatud, kuid väga pikka aega oli ta ülimalt meeldiv.
8. Rita Ora – Let You Love Me
Rita, Rita… mul on tunne nagu ma oleks teda juba mitu aastat järjest siia listi pannud. Teagi miks. Ta kuidagi oskab sattuda lugudesse, mis mulle meeldivad. Tema selleaastane album oli ka enamuses päris hea. Tema stiil vist sobib mulle.
7. Post Malone feat Ty Dolla Sign – Psycho
Ma olen korduvalt maininud, et mulle ei meeldi traprap ega mumblerap. Ja see on tõsi. Aga igas žanris on ka midagi head. For me, this is it.
6. Gryffin, Elley Duhe – Tie Me Down
Igavas traprapi domineeritud maailmas on tore, kui tehakse veel positiivse kõlaga muusikat. Hea töö Gryffin.
5. Zara Larsson – Ruin My Life
Zarale on rohkem kuulsust vaja. Ta on konstantselt häid laule tootnud juba aastaid, aga vajalikku mainstream edu pole ta saavutanud. It’s a shame cause this is a damn good song.
4. Bazzi – Mine
Ajastus, kus rnb kui mainstream žanr enam ei eksisteeri, on jube hea kuulda ühte head näidet sellest. Väga mõnus biit, meloodia, sõnad ka viisakad. Ainus miinus on, et ta vaid 2 minutit pikk.
3. K-391 &Alan Walker – Ignite
Aastad lähevad ja Alan Walker teeb ikka head muusikat. Vaieldamatult üks aasta suurimaid hitte üldse ning meie õnneks ka üks paremaid.
2. Loud Luxury feat brando – Body
Kui mingi laul oleks ohustanud minu ammu teada olnud esikohta, siis see oleks see. Oli aegu, kus ta jõudis päris lähedale, kuid ei olnud ikkagi päris esikoha materjal. Aga üks ütlemata mõnus house lugu siiski. Sõnad on väga.. otsekohesed, kuid biit on see, mis seda laulu tassib.
1. Ariana Grande – No Tears Left To Cry
See oli juba suvel teada, et see laul on aasta parim. See pole päris Ariana parim lugu ever, aga ikkagi väga hea. Ma olen seda lugematu arv kordi kuulnud ning pole siiani üle visanud, mis on parim näide heast loost. Mul ei ole ausalt midagi halba selle loo kohta öelda, iga üksik detail siin loos on ideaalselt paigas. Parim, mis 2018’l meile anda oli.
Wednesday, December 26, 2018
2018 Halvimate Lugude Top 10
Niisiis, aasta halvimad lood. Too on selles suhtes keeruline, et… ammu pole mainstream (euroopas) tootnud “täiesti kohutavat” muusikat. Kõik on muutunud nii turvaliseks ja seega ka igavaks. Enamike laulude suurim probleem ongi “igav olemine”, aga see pole nagu päris õige põhjus siia listi panemiseks. Aga mis teha, sellises maailmas me praegu elame.
Ja miks ma täpsustasin, et Euroopas? Kui ma arvestaks USA liste ka, siis see top 10 oleks vist 90% räppi täis. Aga kuna see oleks liiga lihtne sihtmärk, siis jätkame vana hea koduse raadio põhjal (mostly).
10. Pitbull – Ocean To Ocean
See lugu pole hitt, ei saa ka kunagi olema ja kurat tal pole ka mingit õigust saada, sest jesus kui kohutav see on. See naisvokaal, kes Totot vägistab, on nii halb, et isegi pärast stuudiotöötlust ei saaks ta Superstaari saate avavoorust läbi. Kuidas saab nii? Kui see laul oleks hitt, oleks ta kindlalt esikohal.
9. Metsakutsu – Koplifornia
Mu aju oli mälestuse sellest loost juba kustutanud. Kahjuks ma pidin seda värskendama. Kohutav. Also polnud ka hitt, seega lihtne target siia taha visata.
8. Ye ja Väike Pump – Hooralaul
Ma saan aru et “Kanye on geenius” aga… oh jah. Biit on okei… aga iga sõna siin loos on lihtsalt jube.
7. Uudo Sepp – Sinule
Uudo, sa oled tore oma saare poiss, aga 2 asja. Suhtle vähem meediaga ning ära enam sellist sitta nagu “Sinule” tee, aitäh.
6. Drake – God’s Plan
Mõned suuremad Ameerika lained jõuavad ka siia Läänemere äärde. Drake on selles vallas põhivend. Ma pole teda kunagi liiga kõrgelt hinnanud, kuid mõned tema varasemad rnb lood olid täitsa okeid. Räpparina on ta ikka päris halb. Kirjutan seda teksti ja mõtlen, kui kaua ma seda laulu juba kuulanud olen, kas see läbi ei peaks saama, ja siis näed, et alles 3. minut hakkab täis saama. Võtab hästi kokku kui tuim ja igav see jama on.
5. DJ Khaled ja teised – No Brainer
Eelmine aasta pandi punt kokku ja tehti laul millel üle miljardi vaatamise YouTubes. Khaled vaatas, et teeks uuesti, aint et seekord võiks laulu panna null effortit. Ja sellest sündis see jubedus. “I’m The One” oli vähemalt meeldejääva ja rõõmsa refrääni/meloodiaga. “No Brainer” üllatab meid aga väga segaduses biidi, segaduses refrääni ja segaduses kõigega.
Järgmised 4 lugu on reaalselt need, mis siin listis väärivad olemist, minu jaoks. Neid järgmist nelja ma ei sallinud see aasta absoluutselt. Eelnevad lood olid lihtsalt kas liiga väiksed et siia ette saada või pigem taustamüra.
4. Tom Walker – Leave A Light On
Mul on peaaegu süümekad sellist kurba ja sõnumiga laulu siia panna, aga krt tee parem laul teinekord. This song is so fucking boring my god. Emotsionaalsus kaob selle hädise fake-happinessi täis dropi biidi taha ära. Ma ei tea. Kui teile meeldib see laul, siis ma mõistan… vist, aga minu jaoks see on kohutav.
3. NOEP – New Heights
Olid ajad kus ma arvasin, et nublu saab mingi looga ikka aasta halvima kodumaise tiitli… aga siis ma sain aru, et see vagunitäis unemuusikat on ka selle aasta arvestuses. Salmid on tuimad, biit räigelt tuim ja drop? Oh jummel kui halb see drop on. Rääkimata muidugi loo vokaalist, mis on ikka nõrk mis nõrk. Lugu tekitab 0 positiivset emotsiooni, ainult unisust, põlastust ja kihke kanalit vahetada.
2. Dynoro, Gigi D’Agostino – In My Mind
Ma ei oska selgitada, miks see laul mulle esimesest sekundist saati ei ole meeldinud. Ma vahetasin alati kiirelt kanalit kui see peale tuli. See laul on nii agressiivselt igav, et selle kuulamine on nagu tööülesanne. Salmid ajavad kohe unele ja refrään on täpselt sama saast. Biit on ülimannetu. Siin ei ole nagu midagi outright halba, aga ta ongi lihtsalt üliigav. Aasta igavaim lugu ilmselt. 0 emotsiooni.
Also sidenote: Dynoro on leedukas. That explains.
1. Clean Bandit feat Demi Lovato – Solo
Kui see laul välja tuli, siis esimesed 3 korda tundus see päris okei. 5. korral hakkas juba närvidele käima. 179. korral oleme me siin ja ma tõesti ei taha seda kuulata isegi selle listi jaoks. I mean, siin loos ei ole midagi meeldivat. See refrään on kohutav, täiesti ajudele käivalt kohutav. Biit on nii tavaline, et sealt ka midagi positiivset ei tule. See laul pani mind iga kord kanalit vahetama.
Selline see list siis sai. Tsiteeriks siin üht YouTubes baseeruvat muusikakriitikut: "2018 in music: all filler, no killer."
Ja miks ma täpsustasin, et Euroopas? Kui ma arvestaks USA liste ka, siis see top 10 oleks vist 90% räppi täis. Aga kuna see oleks liiga lihtne sihtmärk, siis jätkame vana hea koduse raadio põhjal (mostly).
10. Pitbull – Ocean To Ocean
See lugu pole hitt, ei saa ka kunagi olema ja kurat tal pole ka mingit õigust saada, sest jesus kui kohutav see on. See naisvokaal, kes Totot vägistab, on nii halb, et isegi pärast stuudiotöötlust ei saaks ta Superstaari saate avavoorust läbi. Kuidas saab nii? Kui see laul oleks hitt, oleks ta kindlalt esikohal.
9. Metsakutsu – Koplifornia
Mu aju oli mälestuse sellest loost juba kustutanud. Kahjuks ma pidin seda värskendama. Kohutav. Also polnud ka hitt, seega lihtne target siia taha visata.
8. Ye ja Väike Pump – Hooralaul
Ma saan aru et “Kanye on geenius” aga… oh jah. Biit on okei… aga iga sõna siin loos on lihtsalt jube.
7. Uudo Sepp – Sinule
Uudo, sa oled tore oma saare poiss, aga 2 asja. Suhtle vähem meediaga ning ära enam sellist sitta nagu “Sinule” tee, aitäh.
6. Drake – God’s Plan
Mõned suuremad Ameerika lained jõuavad ka siia Läänemere äärde. Drake on selles vallas põhivend. Ma pole teda kunagi liiga kõrgelt hinnanud, kuid mõned tema varasemad rnb lood olid täitsa okeid. Räpparina on ta ikka päris halb. Kirjutan seda teksti ja mõtlen, kui kaua ma seda laulu juba kuulanud olen, kas see läbi ei peaks saama, ja siis näed, et alles 3. minut hakkab täis saama. Võtab hästi kokku kui tuim ja igav see jama on.
5. DJ Khaled ja teised – No Brainer
Eelmine aasta pandi punt kokku ja tehti laul millel üle miljardi vaatamise YouTubes. Khaled vaatas, et teeks uuesti, aint et seekord võiks laulu panna null effortit. Ja sellest sündis see jubedus. “I’m The One” oli vähemalt meeldejääva ja rõõmsa refrääni/meloodiaga. “No Brainer” üllatab meid aga väga segaduses biidi, segaduses refrääni ja segaduses kõigega.
Järgmised 4 lugu on reaalselt need, mis siin listis väärivad olemist, minu jaoks. Neid järgmist nelja ma ei sallinud see aasta absoluutselt. Eelnevad lood olid lihtsalt kas liiga väiksed et siia ette saada või pigem taustamüra.
4. Tom Walker – Leave A Light On
Mul on peaaegu süümekad sellist kurba ja sõnumiga laulu siia panna, aga krt tee parem laul teinekord. This song is so fucking boring my god. Emotsionaalsus kaob selle hädise fake-happinessi täis dropi biidi taha ära. Ma ei tea. Kui teile meeldib see laul, siis ma mõistan… vist, aga minu jaoks see on kohutav.
3. NOEP – New Heights
Olid ajad kus ma arvasin, et nublu saab mingi looga ikka aasta halvima kodumaise tiitli… aga siis ma sain aru, et see vagunitäis unemuusikat on ka selle aasta arvestuses. Salmid on tuimad, biit räigelt tuim ja drop? Oh jummel kui halb see drop on. Rääkimata muidugi loo vokaalist, mis on ikka nõrk mis nõrk. Lugu tekitab 0 positiivset emotsiooni, ainult unisust, põlastust ja kihke kanalit vahetada.
2. Dynoro, Gigi D’Agostino – In My Mind
Ma ei oska selgitada, miks see laul mulle esimesest sekundist saati ei ole meeldinud. Ma vahetasin alati kiirelt kanalit kui see peale tuli. See laul on nii agressiivselt igav, et selle kuulamine on nagu tööülesanne. Salmid ajavad kohe unele ja refrään on täpselt sama saast. Biit on ülimannetu. Siin ei ole nagu midagi outright halba, aga ta ongi lihtsalt üliigav. Aasta igavaim lugu ilmselt. 0 emotsiooni.
Also sidenote: Dynoro on leedukas. That explains.
1. Clean Bandit feat Demi Lovato – Solo
Kui see laul välja tuli, siis esimesed 3 korda tundus see päris okei. 5. korral hakkas juba närvidele käima. 179. korral oleme me siin ja ma tõesti ei taha seda kuulata isegi selle listi jaoks. I mean, siin loos ei ole midagi meeldivat. See refrään on kohutav, täiesti ajudele käivalt kohutav. Biit on nii tavaline, et sealt ka midagi positiivset ei tule. See laul pani mind iga kord kanalit vahetama.
Selline see list siis sai. Tsiteeriks siin üht YouTubes baseeruvat muusikakriitikut: "2018 in music: all filler, no killer."
Friday, December 21, 2018
Atlernatiivsed lemmikud 2018
Oi näe… aasta on läbi saamas. Täitsa ootamatult. Tundub, et on aeg siis jälle kokkuvõteteks.
Ma olen viimastel aastatel alustanud aasta kokkuvõtmist nn alternatiivse listiga ehk siis lood, mis mulle (väga) meeldisid, kuid mida mainstream raadiod ei lasknud. Sama ka seekord. Päris 10’t ei hakanud otsima, aga siin on mõningad rohkem ja vähem tuntud lood, mis jäävad mulle 2018. aastat meenutama.
Beast In Black leiab end siit samast nimekirjast juba teist aastat järjest. And with good reason. “Sweet True Lies” on 80’date mõjutusega üllatavalt discolik metallugu (mis on isegi nii mainstream kõlaga, et seda võiksid tavaraadiod lasta, aga seda ei juhtu, sest siis saadakse äkki aru, et raadios on viimase 5h jooksul laul vahetunud…). …Igatahes, give a listen. I really like it, väga mõnus vaheldus igapäeva raadioibale.
Otsustasin selle ka siia viimasel hetkel visata. Within Temptation nagu paljud teised bändid, kadus vahepealsetel aastatel hea roki lainetelt. Kuid õnneks leidsid nad tee sinna tagasi ning "Raise Your Banner" annab lootust nende uue albumi osas.
Imelik mõelda, et panen Eminemi alternatiivse muusika listi, aga nii on, sest ükski laul Kamikazelt mainstream eetriaega ei saanud. “Lucky You” on eelnimetatud albumi parim lugu ning üldse parim räpplaul 2018. Kõik see usa mumblerap on kohutav selle kõrval ning ei paku isegi konkurentsi.
Ma tunnen nagu ma oleks iga aasta pannud K-Pop laule oma listidesse. And with good reason. Lääne mainstream on juba aastaid olnud suuresti nii igav, et mul on vaja oma ellu leida mingit muusikat, milles oleks elu ja energiat. Ja siin sisenebki ida. K-Pop on tuntud oma over the top muusika ja videotega ning seepärast see mulle meeldibki. You may not like it, but at least it makes you feel something.
“Blackpink on su lemmik k-pop bänd vist” – On jah. Nende selleaastaselt EP’lt teine parim lugu minu arvates on “Forever Young”. Sellel on väga teistsugune kõla ja vaib kui Ddu Du peal, palju rahulikum ja võib öelda ka raadiosõbralikum. Siin loos on mingi… ma ei oskagi seletada, selline rõõmus kui samas kurb kõla mis mind paelub. Selline… kurb aga lootustandev. Ja no viimane minut keeratakse laul üldse pea peale ja minnakse peole ära, aga that’s fine by me.
“Võrdlemisi” uus lugu, kuid pole kohalikes raadiotes seda täheldanud. Millest on kahju, sest tegu on ühe väga mõnusa house looga. Gryffinil on hea aasta olnud ning tema kuulsam lugu leiab enda koha minu hittide top10’s. Vocal arrangement ja selle loo ülesehitus on väga head.
Nüüd paar auväärt mainimist. Pole lemmikud, kuid toon neid lihtsalt pildile.
Ma ei teagi miks, aga kui ma mõtlen selle aasta Eurovisioonile, siis esimene laul mis pähe tuleb, on see. Ma ei ole seda ammu kuulanud, aga seda listi tehes panin jälle kõrva peale ja… lihtne ja ilus. Rohkem polegi vaja.
Mingil hetkel viskas Youtube selle loo mulle ette ja… ma ei teagi, see lihtsalt hakkas meeldima. Lihtne ülesehitus, lihtne biit, lihtsad sõnad… mingi uus One Direction wannabe. Wait why is this here again?
Kui uusi häid laule ei oska enam teha, siis võta 2 klassikut ja pane need kokku. It’ll work right? Yeah it actually does. Aga hea meenutus ajast, kus tehti veel korralikku big roomi (loe: tantsumuusikat)
Ma olen viimastel aastatel alustanud aasta kokkuvõtmist nn alternatiivse listiga ehk siis lood, mis mulle (väga) meeldisid, kuid mida mainstream raadiod ei lasknud. Sama ka seekord. Päris 10’t ei hakanud otsima, aga siin on mõningad rohkem ja vähem tuntud lood, mis jäävad mulle 2018. aastat meenutama.
Beast In Black leiab end siit samast nimekirjast juba teist aastat järjest. And with good reason. “Sweet True Lies” on 80’date mõjutusega üllatavalt discolik metallugu (mis on isegi nii mainstream kõlaga, et seda võiksid tavaraadiod lasta, aga seda ei juhtu, sest siis saadakse äkki aru, et raadios on viimase 5h jooksul laul vahetunud…). …Igatahes, give a listen. I really like it, väga mõnus vaheldus igapäeva raadioibale.
Otsustasin selle ka siia viimasel hetkel visata. Within Temptation nagu paljud teised bändid, kadus vahepealsetel aastatel hea roki lainetelt. Kuid õnneks leidsid nad tee sinna tagasi ning "Raise Your Banner" annab lootust nende uue albumi osas.
Imelik mõelda, et panen Eminemi alternatiivse muusika listi, aga nii on, sest ükski laul Kamikazelt mainstream eetriaega ei saanud. “Lucky You” on eelnimetatud albumi parim lugu ning üldse parim räpplaul 2018. Kõik see usa mumblerap on kohutav selle kõrval ning ei paku isegi konkurentsi.
Ma tunnen nagu ma oleks iga aasta pannud K-Pop laule oma listidesse. And with good reason. Lääne mainstream on juba aastaid olnud suuresti nii igav, et mul on vaja oma ellu leida mingit muusikat, milles oleks elu ja energiat. Ja siin sisenebki ida. K-Pop on tuntud oma over the top muusika ja videotega ning seepärast see mulle meeldibki. You may not like it, but at least it makes you feel something.
“Blackpink on su lemmik k-pop bänd vist” – On jah. Nende selleaastaselt EP’lt teine parim lugu minu arvates on “Forever Young”. Sellel on väga teistsugune kõla ja vaib kui Ddu Du peal, palju rahulikum ja võib öelda ka raadiosõbralikum. Siin loos on mingi… ma ei oskagi seletada, selline rõõmus kui samas kurb kõla mis mind paelub. Selline… kurb aga lootustandev. Ja no viimane minut keeratakse laul üldse pea peale ja minnakse peole ära, aga that’s fine by me.
“Võrdlemisi” uus lugu, kuid pole kohalikes raadiotes seda täheldanud. Millest on kahju, sest tegu on ühe väga mõnusa house looga. Gryffinil on hea aasta olnud ning tema kuulsam lugu leiab enda koha minu hittide top10’s. Vocal arrangement ja selle loo ülesehitus on väga head.
Nüüd paar auväärt mainimist. Pole lemmikud, kuid toon neid lihtsalt pildile.
Ma ei teagi miks, aga kui ma mõtlen selle aasta Eurovisioonile, siis esimene laul mis pähe tuleb, on see. Ma ei ole seda ammu kuulanud, aga seda listi tehes panin jälle kõrva peale ja… lihtne ja ilus. Rohkem polegi vaja.
Mingil hetkel viskas Youtube selle loo mulle ette ja… ma ei teagi, see lihtsalt hakkas meeldima. Lihtne ülesehitus, lihtne biit, lihtsad sõnad… mingi uus One Direction wannabe. Wait why is this here again?
Kui uusi häid laule ei oska enam teha, siis võta 2 klassikut ja pane need kokku. It’ll work right? Yeah it actually does. Aga hea meenutus ajast, kus tehti veel korralikku big roomi (loe: tantsumuusikat)
Thursday, October 25, 2018
Ida ja lääne sulandumine?
K-Pop on küll läänemaailma oma tiibu sirutanud, kuid mainstream edu see saavutanud pole. Sel nädalal võidi aga panna alus selle muutumisele.
Nädala algul tuli välja Dua Lipa ja Blackpinki ühine "Kiss and Make Up" ning mu esimene mõte oli "vau, nad said Dua Lipaga loo, that's awesome". Lugu ise on suht basic, pigem dualipalik. Korea mõjutusi on seal vähe ja Blackpinkil ei lasta liiga palju särada. Aga samas hea reklaam ikkagi.
Ja läks mõõda vaid paar päeva ja mida ma näen. Steve Aoki on teinud loo BTSiga. Tõsi, see pole nende esimene collab, aga kindlasti esmakordselt nii raadiosõbraliku mainstream kõlaga. I don't think it's anything special, aga NRJ või ka myhits võivad selle oma listi võtta küll. Harva kuuleb korealasi vaid inglise keeles laulmas.
Jäin täna myhits kanalile ja avastasin, et Zara Larsson on uue loo teinud. "Ruin My Life" on huvitava lüürika ja meeldejääva refrääniga tükk. Give it a listen.
Jätkates comebackide lainel, siis sellist nime nagu Cher Lloyd ei ole te raadios vähemalt 6 aastat kuulnud. See laul ei pruugi küll meie raadiotesse jõuda, kuid ta on päris mõnusa refrääniga, mis paneb kaasa õõtsuma.
See viimane pole nüüd nii värske uudis, aga praegu käib kinodes üks muusikateemaline film "A Star Is Born". Soovitan soojalt. Oscaritehõngu on siin tunda.
Nädala algul tuli välja Dua Lipa ja Blackpinki ühine "Kiss and Make Up" ning mu esimene mõte oli "vau, nad said Dua Lipaga loo, that's awesome". Lugu ise on suht basic, pigem dualipalik. Korea mõjutusi on seal vähe ja Blackpinkil ei lasta liiga palju särada. Aga samas hea reklaam ikkagi.
Ja läks mõõda vaid paar päeva ja mida ma näen. Steve Aoki on teinud loo BTSiga. Tõsi, see pole nende esimene collab, aga kindlasti esmakordselt nii raadiosõbraliku mainstream kõlaga. I don't think it's anything special, aga NRJ või ka myhits võivad selle oma listi võtta küll. Harva kuuleb korealasi vaid inglise keeles laulmas.
Jäin täna myhits kanalile ja avastasin, et Zara Larsson on uue loo teinud. "Ruin My Life" on huvitava lüürika ja meeldejääva refrääniga tükk. Give it a listen.
Jätkates comebackide lainel, siis sellist nime nagu Cher Lloyd ei ole te raadios vähemalt 6 aastat kuulnud. See laul ei pruugi küll meie raadiotesse jõuda, kuid ta on päris mõnusa refrääniga, mis paneb kaasa õõtsuma.
See viimane pole nüüd nii värske uudis, aga praegu käib kinodes üks muusikateemaline film "A Star Is Born". Soovitan soojalt. Oscaritehõngu on siin tunda.
Subscribe to:
Posts (Atom)