Sunday, November 30, 2014

Muusika läbi minu (3. osa)

Oleme jõudnud aastatesse 2002-2003, mil ma sukeldusin tõsiselt muusikavideote maailma. Enne kui lähme minu täpsemate eelistuste peale, vaatame üle, mis toimus popmuusikamaailmas.

Nagu ikka, tekkisid pildile mitmed uued tegijad, keda me tänapäevalgi veel teame. Üks suuremaid nimesid oli Avril Lavigne. 2002 oli tema läbimurdeaasta lugudega Sk8er Boi ja Complicated. Avril meeldis mulle juba siis ning meeldib siiamaani väga. Teine uustulnuk oli Sean Paul, kelle Get Busy oli samuti üks suur lemmik tol aastal. Tema tegi koos Blu Cantrelliga järgmisel aastal loo Breathe, mille video on mul siiamaani meeles sinise värvi ja meeletu meigikogusega. Sometimes less is more. Neil aastail sai kuulsaks ka meie naaberriigi bänd tATu lugudega All The Things She Said ning Not Gonna Get Us. Tüdrukutebändile vastukaaluks ka poistebänd. Blue oli üks inglise grupp, kes kogus 2000ndate alguses kuulsust. Sorry Seems To Be The Hardest Word koos Elton Johniga oli üks nende kuulsamaid lugusid ning U Make Me Wanna on ilmselt minu lemmiklugu nende esituses.

Lisaks uustulnukitele oli sel ajal palju artiste, kes olid varemgi lugusid teinud, kuid minu jaoks “tekkisid teadvusesse” just siis. Näiteks Nelly ja Kelly ühine Dilemma. See lugu oli meeletult suur. Teine väga suur lugu oli Christina Aguilera Dirrty, mis tema minu radarile tõi. Sellest said alguse tema parimad aastad, mille hulgas on ka lood Beautiful ja Fighter. Fighter on selle poolest huvitav, et koht pärast teist salmi, 2:37 – 2:45 , on minu jaoks alati olnud täiesti arusaamatu. Ma ei ole kunagi aru saanud, mida ta seal ütleb. Paarist sõnast saab aru, aga enamus oleks nagu suvalised silbid üksteise järel reas. Jätkates ilusate naistega, siis Jennifer Lopezi Jenny From The Block oli tema suurim läbimurdehitt minu jaoks. Ta oli ka varem pildil, aga pärast seda jäi ta sinna püsima. Ka Atomic Kitten oli varem lugusid teinud, aga nende The Tide Is High jääb minu lemmikuks.

Huvitav fakt: Shakira ei ole mulle kunagi eriti meeldinud. Tema lood on olnud vahemikus okei ja jube, kuid on 1 lugu, mille kohta ma saan öelda, et see tõesti meeldis mulle. Nii üllatav kui see ka pole, on see üks tema vähemtuntud hitt - Objection Tango.

Igale aastale kohaselt olid ka siin ühe hiti imed. Ja üks suuremaid one-hit-wondereid üldse ilmus aastal 2002: Las Ketchup - Asereje. Rääkigu inimesed mis nad tahavad sellest loost, mulle on see oma lõbusa ja nakkava meloodiaga alati meeldinud. Ma pole päris kindel, kas see siia kategooriasse läheb, aga A Little Less Conversation on selline huvitav lugu, mille esitajatepaar pole pärast seda enam midagi teinud. Mõlemad need laulud oli klassiõhtutel põhilood. 2003 ilmus aga selline lõbus lugu nagu Chihuahua. Kurvemates toonides oli Daniel Bedingfieldi If You’re Not The One, mis on üks minu vaat et läbi aegade lemmikuimaid lugusid. Pakun, et kui ma teeks enda lemmiklugude top30, siis sealt ma ta leiaks.

Üks teine selline lugu on Robbie Williamsi Feel, mille jaoks ma tegin just eraldi peatüki.

Nüüd me aga jõuame 2002 aasta suurima lauluni. Ma mäletan, kuidas see lugu tuli mittekuskilt ning lendas kohe MTV Euro Top20 esikohale ja oli seal vist lausa uskumatud 21 nädalat, mille järel ta ka samakiiresti kadus. See oli aga piisav, et minu ellu tuua üks ikoonilisemaid lugusid üldse – Eminemi Lose Yourself. Sellest sai alguse minu esimene žanri eelistamine. Nooremana oli see vägagi teemas, mis muusikat keegi kuulas ning inimesi lausa lahterdati selle järgi. Aastal 2002 hakkasin ma end just räppmuusika kuulajana lahterdama. Sel aastal ilmus veel 2 väga head Eminemi lugu: Cleanin Out My Closet ja Without Me. 2003 aastal ilmus pildile teine kuulus räppar 50 Cent, kelle lugu In Da Club oli üks suuremaid hitte tol aastal. Veel nimetamisväärsed lood nende 2 artisti poolt olid PIMP ja Sing For The Moment.

Siinkohal on paslik öelda, et väga paljud lood, mida ma siin välja toon, kuuluvad minu playlisti ka antud hetkel, seega kõik need muusikalised eelistused, mis mul läbi aastate on olnud, on jätnud oma jälje ning tänu sellele kuulan ma väga varieeruvaid žanre ja esitajaid.

Räpp ei kadunud järgmiste aastatega veel kuhugi, kuid juba vaat et paralleelselt hakkas mulle meeldima ka rokkmuusika. 2002. aastast on mul välja tuua ehk vaid Good Charlotte lugu Lifestyle Of The Rich And The Famous, mis ei jätnudgi mulle ehk suurt muljet, aga tutvustas bändi, mille teatud lugusid ma kuulan siiani. 2003 oli rokkmuusika poolest aga palju suurem aasta. Sel aastal ilmus üks minu lapsepõlve suuremaid albumeid “Meteora”. Esimene lugu, mida ma sealt pealt kuulsin oli Somewhere I Belong and the rest, as they say, is history. Lood nagu Faint ja Numb olid tähtsal kohal minu lapsepõlves ning mul oleks raske üht teisele eelistada. Koos Linkin Parkiga ilmus orbiidile veel mitu huvitavat rokkbändi. Esiteks The Rasmus, kelle In The Shadows on lihtsalt… mul hakkavad ülivõrded otsa saama. Kõik need lood on täielikud nostalgialaksud ning väga tähtsal kohal minu elus. Sama käib Evanescence kohta, kellel ilmusid sel aastal lood Bring Me To Life, Going Under ja My Immortal. Aga ka see ei ole veel kõik. Limp Bizkiti (ainus) teine lugu, mida ma tean, oli tugev ballaad nimega Behind Blue Eyes ning oma teed jätkas ka Nickelback. Looks seekord Someday, mis jäi mulle meelde lisaks heale meloodiale ka väga emotsionaalse videoga.

Viimase suure alapunktina jõuame lõpuks ka 2003 aasta suuremate pophittideni. 2003 oli väga hea aasta Beyonce’le, kes lõi jalaga ukse lahti looga Crazy in Love, mis võitis igasuguseid aasta loo edetabeleid. Lisaks tegi ta ühise loo Sean Pauliga, nimeks Baby Boy. Napilt teiseks tol aastal jäi teine bändist lahkulöönud ja soolokarjääri alustanud laulja Justin Timberlake, kelle Cry Me A River ja Rock Your Body positsioneerisid end tabelites kõrgetele kohtadele.

Rubriigis “Artistid, kes on varem edukad olnud, kuid omasid väga head 2003 aasta” on paar nime. No Doubt nautis veel oma edu tipphetki kui avaldati lugu It’s My Life, Shania Twain jäi mulle meelde väga ilusas videos Ka-Ching ning Alizee sai valmis oma teise suurhiti Jen Ai Marre.

2 suurimat uustulnukatest bändi olid esiteks Outkast, kes lendas komeedina muusikamaastikule looga Hey Ya, kuid mulle isiklikult meeldis palju enam nende teine hittsingel The Way You Move. Teine suur nimi oli Black Eyed Peas kelle lugu Where Is The Love pani mind isegi nende albumit ostma. Teise singlina sel aastal ilmus neil Shut Up.

Traditsiooniliselt ma räägin siin ka Eurovisioonist, kuid seekord ma toon vaid 1 loo välja ning sedagi kõhklevalt. 2002 oli väga tühi aasta ilma eriliste lugudeta ning isegi 2003 võidulugu ei meeldinud mulle tol hetkel väga. Nüüd järgivaadates näen ma ta veetlust ning tunnistan seda kui täitsa okeid lugu - Everyway That I Can.

Paari lausega kokku võttes ütleks, et 2002 aasta märksõna muusikas oli minu jaoks kindlasti Eminem ning esiletõstmist väärivad veel Avril Lavigne, Robbie Williams ja Las Ketchupi imelugu. 2003 oli aga meeletu aasta muusikas. Võimalik, et eelmise dekaadi parim. Nii palju häid hittsingleid ei meenugi ühestki teisest aastast hetkel (kui siis ainult 2006). 2003 aasta märksõna on Linkin Park ja rokkmuusika esiletõus. Lisaks väärivad mainimist Black Eyed Peas, Justin Timberlake ja 50 Cent.

No comments:

Post a Comment