Viimase paari päevaga on nii palju comebacke olnud, et midagi hullu.
Alustame Paramorega. Pole nemadki oma vanu häid aegu üles leidnud ja toodavad sellist geneerilist kraami. See pole kõige hullem laul, aga see pole Paramore.
Shawn Mendes on korraliku raadiohiti valmis meisterdanud. Ma pole kunagi suurem asi Shawni austaja olnud, aga sel lool on teatav võlu olemas.
Teine hurmur, kes samal päeval uue muusikaga välja tuli, on Charlie Puth. “Attention” on üllatavalt mõnusa biidiga lugu. Charlie vokaalid jäävad kahjuks veidi loole alla.
Meie uus “G-Eazy” Machine Gun Kelly on oma uueks armastusräpiks kaasa võtnud Hailee Steinfeldi ning kuigi ta on parem laulja kui Camila, pole kindel kas lugu ise on.
Mul on Lady Gagast veidi kahju. Kunagi oli ta selline megastaar, kelle iga lugu oli kindel maailmavallutaja. Viimastel aastatel on ta aga kadunud hallidesse massidesse. Andnud välja albumi, kuid ei miskit, publik ei võta vedu. Aga see ei peata teda. Siin on tema uus “The Cure” ning kuigi siin puudub igasugune Gaga eripära, on see üks paremaid lugusid, mis ta viimase 5 aasta jooksul väljastanud.
Vat kes tagasi. Hurts. “Beautiful Ones” on ole see emotsionaalne ja sügav Hurts, kes mulle enim meeldib, kuid tegu on sellegipoolest üllatavalt hea ja lõbusa Hurtsiga.
Ma ei ole viimasel ajal Lana Del Rey’d oma postitustes kajastanud, kuid kui mängus on The Weeknd, tuleb reegleid muuta. “Lust For Life” on üllatavalt hea laul ja esitus mõlemalt. Nende hääled lähevad väga hästi kokku.
Oi näe, see bänd kes tegi eelmise aasta ühe kohutavaima loo. See bänd kes kunagi rokki tegi. Ok, nali naljaks, aga see lugu on tegelikult täitsa kuulatav. Veits lapsik ja lame, aga kuulatav siiski.
Teiseks uueks kodumaiseks looks on Crius ja Pùr Mùddi “Broke Apart”. Nende esimene koostöö oli väga mõnus. Seekord on biit veidi aktiivsem ja lauluhääl halvem, aga kokkuvõttes siiski täitsa hea kraam.
Ja viimaseks jätame midagi täiesti ootamatut. Nickelback on tagasi uue muusikaga. Ja nad on raskemad kui kunagi varem. Tänapäevas, kus kõik kes kunagi rokkisid ja nüüd igapäevast popi teevad (looking at you Linkin Park), ei oleks uskunud, et Chad Kroegeri bänd on see, kes vastassuunas liigub. Respekt.
No comments:
Post a Comment