Niisiis, 1. märtsil toimub Eesti Laulu finaal ning tahame me või mitte, läheb selle ürituse võitja Eurovisioonile Eestit esindama. Vaatame siis siinkohal üle kõik 10 finalisti ja kuidas nad poolfinaalis esinesid ning ehk leiame ka mingi loo, mis sobiks Eurovisioonile.
1. Brigita Murutar – Laule täis taevakaar
Tegu on 17-aastase neiuga, mis selgitab, miks ta hääl nii kõvasti väriseb ning mõned noodid mööda laseb. Iseenesest on tegu suht okei looga ning ka esitus ei ole kõige hullem. Eurovisioonil ta aga kuhugi ei jõuaks.
2. Traffic – Für Elise
Kui Rolf see aasta ei figureeri Eesti Laulul, siis Traffic on vähemasti iga-aastastest osalejatest olemas. Laulu pealkiri „Für Elise“ on pandud suurema kõlapinna saamiseks, sest „Eliisele“ oleks liiga lihtne. Lugu on taaskord täitsa okei, kuid nagu eelminegi, ei saadaks teda ilmselt Eurovisioonil edu. Raadiost võib kuulata, aga suurel laval see ei mõju.
3. Norman Salumäe – Search
Kui sa kahes poolfinaalis osaled, siis ühest peaks ju ikka edasi saama. Ja nii läkski. Mulle meeldib selle loo lavaline osa. Kaamera tiirlemine ja taustalauljate arvu suurenemine on väga hästi tehtud. Lugu ise… on ka päris hea. Ainus asi, mis mulle ei meeldi, on lõpu paar kõrget nooti, mis jätavad kuidagi häiriva tunde. Aga muidu täitsa hea esitus. Kahtlen aga selle edus Eurovisioonil.
4. Wilhelm – Resignal
Ma ei teagi, kuhu taustale see lugu sobiks. Igatahes mitte Eurovisioonile. Inimesed jääksid telerite ette magama enne, kui see lugu läbi saab.
5. Lenna – Supernoova
Oh ei. Ma ei ole ilmselt parim inimene seda kommenteerima, sest mulle pole ükski Lenna lugu kunagi meeldinud. Need on kõik nii ühesugused uneballaadid minu jaoks. Ilmselgelt žüriile ta meeldib, kuid ehk rahvas ei ole nii positiivselt meelestatud. Eurovisioonil ei jõuaks selle looga mitte kuhugi.
6. Super Hot Cosmos Blues Band – Maybe-Maybe
Ma ei tea, mida nad tarbinud olid, kui nad sellise bändinime peale tulid, aga see pidi midagi head olema. Lavashow parim osa on need 3 taustalauljat, sest.. noh, saate isegi aru. Lugu ise on liiga korduv minu jaoks. Jah, see biit jääb meelde, kuid ma ei usu, et sellest piisab. Tundub, et sellel bändil on mingid oma fännid juba tekkinud, aga ma ei näe selles loos midagi erilist.
7. Maiken – Siin või sealpool maad
Selle aastane „Kuula“ versioon. Küll aga kordades nõrgem, kui Oti esituses. Loo algus on täitsa paljulubav, aga sellised lood peaksid kuhugi ka välja jõudma. Kui ma sellist ballaadi kuulan, siis ma ootan, et millal ta tuurid üles võtab ja jõuliseks muutub. Aga siin seda ei juhtugi. Ning seega ta ei sobi ka väga Eurovisioonile.
8. Kõrsikud – Tule ja jää
Kusagil suveõhtusel vabaõhuüritusel võib ta ju taustal mängida. Või Õllesummeril. Aga Eurovisioonile ei sobi ta absoluutselt. Eks näis kui kõrgele žürii ta tõstab, ehk mitte väga.
9. Tanja – Amazing
Huvitav, et loosiga said 2 favoriiti viimased 2 kohta esinemisjärjekorras. Teeb võistluse vaid huvitavamaks. Paralleelid Loreeni esinemisega on ilmselged, aga see ei pruugi iseenesest halb olla. Lavalise osa poolest on see kindlasti võistluse parim. Lugu on ka päris hea, kuid kohati jääb tunne, et midagi on puudu, mingi x-faktor, mingi eripära. Siiski, väga hea esitus ning üks suurimaid favoriite võidule.
10. Sandra Nurmsalu – Kui tuuled pöörduvad
Lõhmus on taas oma biidi letti löönud ja pannes lauljaks rahva lemmiku Sandra, on nad kindlad favoriidid võidule. Lugedes välismaalaste arvamusi, siis on nad väga vaimustuses sellest loost. Ning ilmselt on sellel ka kõige parem võimalus kõrge koht Eurovisioonil saada.
Kokkuvõtteks:
Sandra ja Tanja on 2 suurimat favoriiti ning 2 parimat võimalust mingi arvestatav koht Eurovisioonil saada. Ma väga loodan, et need 2 võistlevad laupäeval superfinaalis ning et žürii mingit käkki jälle kokku ei keera.
Väga raske on ennustada, sest žürii arvamus on nii seinast seina, kuid ma panen sellise top10, mis ma arvan (ja osalt ka loodan), et jääb. Eks näis, kui täppi ma panen.
1. Sandra Nurmsalu
2. Tanja
3. Traffic
4. Lenna
5. Brigita Murutar
6. SHCBB
7. Norman Salumäe
8. Maiken
9. Kõrsikud
10. Wilhelm
Wilhelmi puhul on see vahemeloodia kitarril põhiline, muidu jah liiga aeglane laul. Normani puhul ei meeldi mulle see stage performace kohe üldse mitte. Pigem laseks tal publikuga suhelda selle lauluga ja paar lauljat backi laulma, praegu on lihtsalt kasutu lahendus, et sellega mingit edu saavutada. Aga muidu on igast rahvuslikke pille kasutama hakatud ja see kindlasti annab lisapunkte ja tähelepanu. Lenna puhul veel on plussiks endised Austria ja Saksa fännid ning kindlasti pole teda ka unustanud šveitslased, keda Lenna koos Vanilla Ninjaga kord esindasid.
ReplyDelete