Ma ei tea nüüd täpselt, millal see üleminek toimus, aga ühel hetkel ma hakkasin lihtsalt metalit kuulama. Eks see tulenes ka sellest, et üldises muusikamaailmas võttis rokk üle. See kõik algas juba paar aastat varem kui tulid Linkin Park, Green Day ja System of a Down. Esimest neist kuulasin ma mitu aastat ning kuulan mõnuga siiani (pre 2006 loomingut). Aga kusagil seal 2005 lõpp, 2006 algus ma leidsin äkitselt, et mulle täitsa meeldib raskem muusika ning nii ma sinna sööstsin.
Ma nüüd ei teagi kust alustada. Alustame siis rahulikumalt poolelt. Kõige selle raske põhjamaa roki kõrval leidsin ma ka aega kuulata kodumaist muusikat. Tanel Padar & The Sun on mulle alati meeldinud ning nende 2006 aasta album 100% Rock n Roll oli üdini hea. Meeldejäävaimad lood on ehk Kolmanda Päeva Mees, Lootusetus, Vihma Käes ja Võta Aega.
Kuulsamatest bändidest meeldib mulle väga ka Rammstein. Nende loomingust sümpatiseerivad mulle enim Sonne, Mutter, Amerika ja Keine Lust.
Soome on alati olnud väga tugev rokkmuusikamaa. Kõik teadsid The Rasmust, paljud teadsid HIMi. Nende bändide lauljad teadsid aga Apocalypticat ning nii sündisid lood Life Burns ja Bittersweet.
Ühelt meloodialt teisele – Nightwish on üks parimaid symphonic metal bände üldse. Sellele annavad tõestust nende lugematud head lood: Ever Dream, Wish I Had An Angel, Nemo, Phantom Of The Opera ja Planet Hell. 2007 aastal ilmnesid neil kahjuks laulja Tarja Turuneniga lahkhelid ning nad jätkasid uue, pehmema vokalistiga. Ka sealt tuli häid laule, kuid Tarja vastu ei saa.
Üks minu suuremaid lemmikud eales on Soome melodic death metal bänd Children of Bodom, kelle kontsertil õnnestus mul alles hiljuti, 2013 aasta novembris, käia. Kui eelnevad bändid võisid ka mitte metaliaustajatele peale minna, siis CoB on ilmselt enamikele liiga raske. Sixpounder on minu esimene eredam mälestus sellelt bändilt ning ilmselt ka lemmiklugu. Teised head lood, ja neid tuleb väga palju, on Angels Don’t Kill, Triple Corpse Hammerblow, Needled 24/7, Living Dead Beat, Are You Dead Yet, Punch Me I Bleed ja In Your Face. Lisaks meeldis mulle ka nende kaver Andrew W.K loost She Is Beautiful, mille originaal on samuti väga hea.
Tulles korraks põhjamaadest ära, siis üks inglise bänd nimega Bullet For My Valentine jõudis minuni läbi teleri. Nende Tears Don’t Fall tuli suhteliselt tihti mingilt muusikakanalilt. Sealt edasi ma tutvusin terve albumiga, mille lemmikud olid 4 Words (To Choke Upon), All These Things I Hate ja Hit The Floor.
Oma “avastustega” metalimaailmas läksin ma nii sügavale kui Cradle of Filth (suuresti kategoriseeritud black metaliks). Paar nende lugu läksid mulle täitsa peale nagu näiteks Lord Abortion, Nymphetamine ja Temptation.
Ilmselt klassikalises mõistes kõige “raskem” lugu, mis mulle kunagi meeldis, olid Behemothi (blackened death metal) Conquer All.
But not all is doom and gloom. Kõige selle raiumise kõrval nautisin ma ka meloodilisemaid bände. Kui CoB kontsertil käimine oli kui “lapsepõlve unistuse täitmine” siis teine selline bänd, kelle kontsertile tahaks väga minna, on Hollandi sümfoonilise metali grupp Within Temptation. Kusjuures paljud teist on enda teadmata selle bändiga kaudselt tuttavad. Nimelt laulja Sharon den Adel oli kaasmaalase Armin van Buureni 2008 aasta loos In and Out of Love. Minule oli Sharon aga ammu tuntud. Within Temptation on ainus symphonic metali bänd, mida ma Nightwishist paremaks pean. Nende parimateks lugudeks ma pean 2006 aasta seisuga Jillian, Angels ja Memories. 2007 ilmus neil aga uus album ning selle suurimad õnnestumised olid What Have You Done, Frozen, The Howling ja The Cross, mis on minu enimkuulatud lugu nende poolt (via Last.fm).
Sellega on üle vaadatud suur osa minu 2006 – 2008 enim kuulatud bändidest. The Sun oli viies, BFMV neljas, Within Temptation kolmas ja CoB teine. Enne esikoha väljakuulutamist mõned tunnustust väärt lood ja autorid.
Slipknot ei ole mul mingi lemmik kunagi olnud, kuid nad on paar väga head lugu teinud ning Before I Forget on kindlasti üks paremaid.
Üksikute hittide spetsialistid olid ka In Flames, kelle Only For The Weak on nende ainus lugu, mis mulle meeldinud on.
Minu edetabelis 6. kohal on üks bänd, keda keegi teist ei tea. Ma olen 100% kindel selles. Nende loomingut on Youtubes võrdlemisi vähe ning ma leidsin nad kunagi MySpace’st kui seda uskuda. Olid ajad, mil nö noored muusikud said ennast reklaamida MySpace’s. Sealt ma leidsin sellise ameerika bändi nagu One Less Reason. Nende üks ilusamaid lugusid on rahuliku meloodiaga A Day To Be Alone. Videot tal pole, aga keegi on sellele ise klipi kokku pannud.
Korra sai mainitud System of a Downi. 2006 aastal läksid nad ajutiselt lahku, mis võimaldas Serj Tankianil proovida soolokarjääris kätt. Tal õnnestus isegi paari looga MTV ekraanile saada. Nendeks olid Empty Walls ja Sky Is Over.
Niisiis, me oleme jõudnud minu number üheni. Irooniliselt on tegu bändiga, mis hakkas mind raskemast rokist eemale tõmbama ning taaselustama minu huvi lihtsama muusika vastu. Tegu on muidugi, kes eelmise postituse vihjest aru said, ameerika bändiga Paramore. Aastal 2007 tulid nad tormiga muusikamaastikule looga Misery Business. Selles bändis oli kõik: kitarrid ja trummid, mis hoidsid rokilikku hõngu, hoogsad ja kaasakiskuvad meloodiad ning loomulikult piltilus lauljatar Hayley Williams. Ta oli sel ajal üks suur celebrity crush mul. Nende albumil Riot! oli palju häid laule ning enamikele tehti ka video. Crushcrushcrush ja That’s What You Get said suurt eetriaega, kuid minu enimkuulatud lugu üldse 2007-2008 aasta peale oli nende üks vähemtuntuid lugusid Hallelujah. Ma ei tea mis see mind selle loo juures nii palju lummas, aga see oli pikalt mu lemmik. Minu last.fm kasutajal, mis oli aktiivne 2006 suvest kuni ilmselt 2008 suveni on just see lugu kuulamiste arvu poolest esikohal, edestades nii eelpool mainitud CoB Sixpounderit, Within Temptationi The Crossi ja Timbalandi Apologize'i. Muidugi tutvusin ma ka nende varasema loominguga ning leidsin sealt häid pärle nagu Pressure ja Emergency.
Sellega ongi minu metaliaeg suuresti üle vaadatud. Mis algas Linkin Parki ja System of a Downiga, jätkas oma teekonda Nightwishi, Within Temptationi, Children of Bodomi, Bullet For My Valentine ja lõpuks Paramorega.
No comments:
Post a Comment